Koroonaviiruse leviku tõttu jätavad korraldajad ära homseks kavandatud rahvaalgatust toetava kõnekoosoleku “Rahvale hääl tagasi” Toompea lossi ees.
Kuigi sihtasutus Terve Rahvas ja otsedemokraatia toetusrühm peavad rahvale hääleõiguse tagasi andmist väga oluliseks, tuleb praeguses olukorras vältida suuri rahvakogunemisi ning koosolek ära jätta.
Homme on ka valitsusel plaan arutada enam kui saja inimesega rahvakogunemiste keelamist.
SA Terve Rahvas nõukogu esimees, ajaloolane Jaak Valge ütles, et kõnekoosoleku ärajätmine ei tähenda, et oleksime loobunud oma eesmärgist. „Eestlaste soovi ise oma asju otsustada ei suutnud summutada nõukogude võim ega suuda ka koroonaviirus. Aga peame hoolitsema selle eest, et tervel rahval oleks terve hääl ning valima adekvaatsed tegutsemismeetodid,“ lausus ta.
Valge osutas, et kõnekoosolek toimunuks sümboolselt 12. märtsil, sest just sel kuupäeval 1934. aastal panid kolm riigivanema kandidaati – Konstantin Päts, Johan Laidoner ja August Rei – omavahelisel kokkuleppel toime riigipöörde ning tühistati demokraatlikud valimised.
„Riigipöördega võeti Eesti kodanikelt õigus ka rahvaalgatuse korras referendumeid esile kutsuda, et seadusi kehtestada ning muuta. Riigipööre tähendas demokraatia likvideerimist ja Pätsi-Laidoneri autoritaarkorra kehtestamist ning võis olla üheks kaudseks põhjuseks, miks kuus aastat hiljem kaotasime ka iseseisvuse. Tänaseks on iseseisvus ja demokraatia taastatud, ent rahvaalgatusõigust pole meil endiselt, erinevalt Lätist, Leedust ning paljudest teistest Euroopa demokraatlikest riikidest,“ kõneleb Valge.
Uuringufirma Norstat selle aasta 18.–25. veebruarini läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest selgus, et põhiseaduslikku õigust algatada rahvahääletusi tahab enamik Eesti kodanikest.
Küsimuste korral võtke ühendust:
Joonas Laks
Terve Rahvas SA tegevjuht
56479412
joonas.laks@terverahvas.ee