AVALDUS RAIL BALTICU RAHVAHÄÄLETUSE KOHTA

SA Terve Rahvas on seisukohal, et rahva jaoks olulised küsimused tuleb avalikult läbi arutada ja panna seejärel rahvahääletusele. Üheks niisuguseks küsimuseks on Rail Balticu ehitus ja trassivalik.

Valitsus on otsustanud rajada uue raudteekoridori Pärnu-Ikla suunal, kuna see on väidetavalt odavam ja vastab paremini planeeritud eesmärkidele, kuid avalikkuses on kõne all ka alternatiiv rajada Rail Baltic olemasoleval trassil Tartu-Valga suunal, kuna see korrastaks Eesti ühiskonda ja majandusse juba hästi integreerunud raudteevõrgu, mis arvestab oluliselt Eesti elanike huve ega oled suunatud vaid isoleeritud transpordikoridori loomisele.

SA Terve Rahvas ei võta seisukohta kummagi Rail Balticu trassikoridori suhtes, kuid on seisukohal, et nii olulises küsimuses nagu seda on Eesti ühiskonda lõhestav gigantlik raudteeprojekt tuleb see teema ühiskonnas põhjalikult läbi vaielda, ära kuulata nii poolt kui ka vastuargumendid ühe või teise otsustuse kasuks ning korraldada trassi valiku või kogu projektist loobumise suhtes rahvahääletus.
Selliseid küsimusi ei saa lahendada tehnokraatlikult, planeerides tehisrajatise otse keset inimeste elu ja tegemisi, ilma nende nõusolekut küsimata.

Rahvahääletus oleks tulnud korralda juba ammu enne trassi valikut ja planeerimistöid ning selle rahastamisega seotud otsustusi, et mitte seada tehtavad valikuid neist otsustustest sõltuvusse ja selle kaudu suruda teised arvamused maha, nagu see on praegu kujunenud.

SA Terve Rahvas leiab, et ühiskonda ei saa juhtida jõumeetodil, rahva enamuse tahet välja selgitamata ja vastuargumente maha surudes. See on autokraatliku, ennast kehtestava riigivõimu tunnus ega sobi kokku demokraatia alusprintsiipidega.

SA Terve Rahvas leiab, et sellised otsustusmehhanismid kallutavad Eesti ühiskonda demokraatiast kõrvale ja need tuleb selgelt teadvustada, et need ei muutuks normiks ja neid oleks võimalik edaspidi vältida.

SA Terve Rahvas
20. oktoober 2016

RAHVAHÄÄLETUS 1920. AASTA PÕHISEADUSES

1920. aasta Eesti põhiseadus lubas ka siduvaid rahvahääletusi. Eesti rahvaalgatusregulatsioone mõjutas tugevasti Šveitsi eeskuju. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused pidid jääma kahe kuu jooksul jõustamata, kui seda nõudis vähemalt kolmandik Riigikogu liikmetest. Kui selle aja jooksul kinnitas vähemalt 25 tuhat hääleõiguslikku kodanikku oma allkirjaga, et soovib sel teemal referendumit, pidi see ka toime pandama ja eelnõu jõustamine sõltus rahvahääletuse tulemusest. Samuti oli 25 tuhandel kodanikul parlamendi tegevusest sõltumatult õigus pakkuda rahvahääletusele seaduse muudatust, tühistamist või uut seadust.

Allikas: Rahvusraamatukogu

§ 31. Rahvaalgatamise korras on kahelkümnelviiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab ta seadusliku jõu.

§ 32. Kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis võetakse ette hiljemalt seitsekümmendviis päeva pärast rahvahääletamist.

Vaata lähemalt

RAHVAHÄÄLETUSED EUROOPAS

Siduvad rahvahääletused on iseenesestmõistetavad mitmetes Euroopa riikides.

Šveits. Oma arvamusega riigi poliitika kujundamist võib pidada šveitslase üheks esmaseks identiteeditunnuseks.Kodanikud võivad rahvaalgatusega taotleda ühe või mitme põhiseaduse artikli või lõigu või siis kogu põhiseaduse muudatust.

Rahvaalgatusega on võimalik taotleda ka üleriigilise seaduse muutmist. Rahvaalgatuseks on vajalikud 100 000 kodaniku (1,2%) nõue.
Lisaks on võimalik vaidlustada parlamendis vastuvõetud üleriigilisi seadusi 100 päeva jooksul alates vastuvõtmise ajast, kogudes 50 tuhande kodaniku sellekohast soovi tõestavad allkirjad. Kui nii juhtub, läheb eelnõu rahvahääletusele. Põhiliseks teemakitsenduseks on see, et eelnõu ei tohi kahjustada Šveitsi huvisid. Šveitsis on alates 1848. aastast, st ajast, millest pärineb seni kehtiv Šveitsi põhiseadus, toimunud rahvahääletusi peaaegu 600 korda.
Itaalia. On olemas kaht liiki siduvaid referendumeid. Seaduste muutmise referendum kutsutakse ellu, kui seda nõuab 500 tuhat valijat (1% elanikkonnast) või viis omavalitsust. Referendumi otsus on siduv, kui osaleb enamus valijaist.
Luksemburg. Rahvaalgatuse korras saab algatada põhiseaduse muutmist. Selleks on vajalik vähemalt 25 tuhande (4% elanikest) hääleõigusliku kodaniku nõue. Pärast maailmasõda on toimunud kaks refrendumit.
Läti. 10% hääleõiguslikest valijast võivad esitada väljatöötatud eelnõu põhiseaduse või seaduse muutmiseks. Kui Seim ei võta seda muudatusteta vastu, pannakse eelnõu rahvahääletusele.